Nii, nagu kästi

Tule, armas
Vaata, ära oota.
Kõnni veidi veel, veidi lähemale.
Naerata, aga mitte liiga palju.
Olen tõsine, ma nalja ei mõista.

Tule homme jälle ja siis veel ja veel.
Tule siis juba.
hallikas väsinud nägu!
Ma naeru ei näe, palun naera!
Oled tõsine, sa nalja ei mõista.

Tuleme koos, tuleme vastamisi
mina siit ja sina sealt
naerame koos, naerame hästi.
Räägime kaua ja kulgemisi
räägime hästi
räägime nii, nagu kästi
nagu viisakus võõrast õpetab
nagu hea komme talitab.
Kõnnime koos, küljed vastamisi
nagu naaber naabriga,
nagu koer koeraga.
Ikka küljed vastamisi
mäletame aega, ootame koos
ja vaatame
siis kõnnime ja peatume
kättki surume.
Ootame suve,
sügist ja talvegi.
Kevadegi näeme ära.
Vahel jälle kohtume
ja naerame ja räägime
kaua ja hästi,
nii nagu kästi,
nagu viisakus võõrast õpetab.
Räägime kuni sureme
kuni süda veel taob rütmi
räägime vähem, ent hästi.
Hauas veel ehk naeramegi
naerame vähem, ent hästi.
Nii nagu kästi,
nagu surm surnut õpetab.
Naerame siiani
kevadel ja suvel
talvel ja sügiselgi
elasime hästi, sureme hästi
nii nagu kästi.