oli raske ainult köitmööda mõelda
ja silmad sissepoole naerda
kui näed ainult oma plahvatavaid veresooni
ja ruumi täis verejanulisi kiskjaloomi.

ja mitte midagi polnud öelda,
sest sõnad kadusid juba ammu enne tänast
mõru näo ja mitme püssilasu pärast.

-joome mürki, sõidame türki!
-no vaatame veel seda värki. praegu ei saa, ma otsin meremärki, õmblen kuulikindlat särki. kurat laenas tuleharki, et ma läbi nende mölluvee jõuaks sinust tehtud iluparki. aga no please pane siis mind sametkarpi. sinu voodi kõrvale, silmade taha ja sinu kõrva kõrvale ja huulte servale, et sa kuuleks kui ma laulan "Hey baby, you make me crazy!"

pole nali
pakud sõrme, võtab käe.
ära valvsust kaota
hulludele uksi paota
oma armuvärisevas hoos,
kui su sõnadest
väänab ta verise loo
kui su kirjades
paremad sõnad
koledaks joob
tuhat ja tuline!
no on keeleuuendaja.

keegi naljavend või jutumeister
minust lume peale näpuga veab roppust,
kuidas alasti mu keha krõnksus
teravkülmas saladusi oksendab.

võta tee siis juba lumelinn
kadriorgu hirveparki
et mul oleks aega sulada
juba oma sünnipäevaks ära.
vedeldamaks koerajunni,
kastendamaks tärkvat lille.
olen lumesopp su tallinnas
ja saapaninal.

ei tea kes see kevad seekord on