huvi oli metsa taha maetud
haud laudadega kinni kaetud
et küsimärk ei immitseks

unustus kesklinna platsil
kirjumates värvides
nõiaringe võiduvaimus keerutas,
homset hommikut
käte vahel reklaamiks veeretas

langesime reklaami ohvriks
vaid eilne vihm jäi eilsesse
ja mõni nõrgem (tugevam?) veel

neid filme tead
kus maailm murdub ja kodu kaob
ja rahvas sureb ja süda hirmust taob

kahest ilusamast saab uus algus,
kurjadele silma paistab põrguvalgus

saturni tükid julmalt ummistavad teid
me oleme nii väiksed
südamed küll on, kuid meil pole päid

ja himaalajastki üle käib üks laine
maailmamere, mitte ropsilaine
ja mina olen kuuest miljardiks üks tükk
üks maalihkes, tsunaamis surev naine.

ta istub kusiganes, näiteks köögis.
aint mingi jakk seljas, muidu üleni paljas.
rebib ajalehest reformikate reklaamsüdame.
süda on ilus - punane ja lõhnab nagu värske trükk.

ta kannab südant jakipõues, ka õues, ka unes ja kui vaja ka tules.
sest kammoon, LOVE RULEZ
kuni jakk pessu pandi
ja paberipuru selle ära rikkus
selle jakiga vist küll enam ei landi.