neid filme tead
kus maailm murdub ja kodu kaob
ja rahvas sureb ja süda hirmust taob
kahest ilusamast saab uus algus,
kurjadele silma paistab põrguvalgus
saturni tükid julmalt ummistavad teid
me oleme nii väiksed
südamed küll on, kuid meil pole päid
ja himaalajastki üle käib üks laine
maailmamere, mitte ropsilaine
ja mina olen kuuest miljardiks üks tükk
üks maalihkes, tsunaamis surev naine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar