ma linnas
teedel ja lombivetel.
siin on sudu, unisuse udu.
puude ladvast maja taha
kuulen väsimuse hüüdu
teatud vabanemispüüdu
ma tunnen.
meri on kaugel
ta kastab
ja kasvab
ja taandub jää
minu esiõue teedel
asfaltpinna praos,
maapinna vaos.
aga siin lähemal,
veel lähemal-
minu enda maos
ei ole meri, siin on kaos
siin on vesi
siin on veri
veidi seedimata sobra,
käputäis ka täheteri
ammust armuajast,
mäletad, selles väikses kesklinna majas.
olin mina, olid sina
mõni tühisemgi naaber,
mis nüüd kõik on justkui
unustuse kajas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar