19 märts 2011

Kaugel ja serval

Mu arguse kõledas majas,
mis metsade serval ja sees,
seal on vaikus ja õud,
on koduste helide põud.

Nõnda mõtetes kuulen
tähtede hääbunud lendu
mu taevaste tinglikus toas,
mis kasvab ja kogub,
siis hääbub ja kaob,
nagu kopsudes mühisev õhk.

Nii köidikuis kinni,
ma saatana sõlm,
ei hargne ma lahti.
On kauge ja külm.

Kommentaare ei ole: