iga hinge öös on tuhat nägu
ja sulet silmi taga kümme ust
see on üks ruum, üks tuba,
kus hingavad kuus nurka
või viis või neli
kurat teab kui palju.
aga üks on kindel -
need on päeva peidet nurgad
hämarad ja teravad augud,
mida me öösiti vaid taskulambiga
valgustada söendame.
siin meie oma unede näos
seisame küürus ja väsinult
kitsastes ja laiades nurkades,
mis liiguvad uniselt
hingamise rütmis,
nagu rahumeelse süda
või sureva hingamisaparaat
kinni ja lahti, lahti ja kinni
või nagu öökapil laiutav raamat,
mis räägib armastusest,
sõjast, surmast,
suurtest ja väikestest asjadest
või maailmast, mida me ei tunne
ei hakka iialgi tundma.
ja mille lehti me mõned tunnid tagasi
olime pööranud
ning mille kaasi
avamisel ja sulgemisel väänanud.
nii seisame keset uneruumi
tühjal pilgul, natuke ehk õnnetult,
nagu ikka magades oma voodis -
kriipsus suu ja väsinud silmad.
ja isegi ei imesta,
et nurkade võngetes
saab verest maasikamoos,
tundmatust maailmast turvaline kodu
ja armastatust Adolf Hitler.
(inspireerituna R. Fristerist)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar