seal me olime -
paneelsete majade vaikivas varjus
tuhastund vigade urnide keskel.
me vaatsime uude
ja lootsime,
et jagatud õnn meie õmmeldud armust
ei lahku me õrnadest põimitud sõrmist
kui lahkubki, siis mitte täna -
aega on,
me naersime
ja uinusime ainult üheks päevaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar