meri irvitab näkku, näitab näppu
ma küüntega pihku vean verised vaod
hõrk hallus põlvi taob valusaid laineid
ja mälestus magusast ikka ei kao
süda kannab mõõka, hing hoiab kilpi
kui kivikuhjast ja merepiirist möödun
kuradi jõuga surun sammud läbi õhu
õhtul olen laip kui mõtted saan söödud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar