siin lõhnab nagu ilusa õela kiusatuse aed
kus sina oled suur ja ilus kohev õunapuu
ja mina sinu ammu ussitanud viljasilm
ma enam ei näe ja ära joosta ma ei saa
ma olen ju õun, võin vaid veereda
tulge pange mulle mõni füüsiline pauk!
minu ülesandeks otsida jääb aiaauk
olen mürgitatud magus muhk
su teenri, suveõhtu, vägistavas embuses
kui murulibled muutunud on huulteks,
mis mu pruuniks tõmbund nahale
sosistavad halvaks läinud sõnu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar