need sentimeetrid korda mõni mõtlema mind pani, et selle halli õhu sees ei seisa ainult mõni mees, kes hinge endast välja lasi. ma kordamast ei väsi, et tontidest või surnud elevandi lontidest mu maja kohal õhk on paks ja kopsu asemel mul justkui oleks maks ja ilmal sellisel ma hingama peaks justkui kõrrega läbi telliste. ma ei ole kurb või liiga emotsionaalne, lihtsalt surnuõhk mul tundub banaalne. nagu hingates matsutaks ma mõne elatud või elamata elu, vahiks maa pealt koolnumere taevamelu.
2 kommentaari:
ootan juba jutuluulukest robotvanakeste kohta!
varsti tuleb, kogun natuke mõtteid :D
Postita kommentaar